www.kukerpillid.ee

Connected Country 2. David & Kukerpillid. Arvustus ajakirjas MUUSIKA
« Uudised   

Selle plaadi idee on lihtne, ent efektne – võtta eesti rahvaliku muusika “tüvilaulud” ja uurida välja, kust need Mulgimaast, postipoisist ja vanast vokist pajatavad palad tegelikult pärit on. Ameerikast! Plaadiraamat annab teada, et USA old-time-muusika ja kauboilaulud hakkasid Eestisse jõudma juba kolmekümnendatel, kui said populaarseks sellised lood nagu “Mulgimaale” (“Oh They’re Tough, Mighty Tough in the West”),“Postipoiss” (“The Lonesome Trail Ain’t Lonesome Any More”), “Kaugel, kaugel, kus on minu kodu” (“Red River Valley”) ja “Vana vokk” (“Old Spinning Wheel”). Praktika, mida tänapäeval nimetatakse kaverdamiseks, jätkus läbi kogu nõukogude aja; värskeim selle plaadi lauludest on “Marie Marie”, mis jõudis eestikeelsena Rock Hoteli esituses kuulajateni 1982. aastal, vaid aasta pärast meretaguse originaali ilmumist. Veel näiteid rubriigist “originaal ja koopia”: 1904. aasta laul “Do What You Do Well” sai Toomapoegadelt 1966. aastal pealkirjaks “Kullast süda”, Kukerpillide “Kätes rool” on tegelikult “I’m Sad and Blue” ja 1950. aastate crooner-muusika kuldpala “Memories are Made of This” kõlas Heli Läätse esituses kui “Koduigatsus”. Mõni eestindustest püüab edasi anda ingliskeelse teksti mõtet ja sõnumit, mõni käib sellest suure kaarega mööda, paiguti arvatavasti ka põhjusel, et teksti autor ei osanud inglise keelt. Eks neid kurioosseid näiteid, kuidas teksti looja tegutseb pelgalt kõrva järgi ja algupärand saab selga hoopis uue kuue, on Eesti popmuusikas ridamisi. Näiteks “Feliz navidad” (“Häid jõule”) on Apelsinil “See viis võlus mind” ja “Lucky Lips” (“Õnnelikud huuled”) Rock Hotelil “Kikilips”.Kui ärimees hakkab laulma (solist David O’Brock on Sillamäel tegutseva Silmeti juht), on oht, et tulemus jääb “toreda harrastuse” tasemele. Osaliselt see ongi nii, O’Brocki vokaalne suutlikkus ei küüni üle keskmise. Siiski on tema esituses plusse, mida poleks ka kõige hõbedasema häälega eestlasel – ehtne “kantrihääldus” (ehkki laulja on pärit põhjaosariigist Ohiost) ja emapiimaga saadud stiilitaju (O’Brock kirjutab, et tutvus nende lauludega oma pere farmis, vana veoauto raadio kaudu). Mis puudutab Kukerpillide ja paljude külalismuusikute pillimängu, siis see on igati stiilne. Lisaks kantrile kuuleb ka cajun’it ja kuuekümnendate popi-rocki mängulaadi. Instrumentaariumi on külaliste abiga kaasatud sellised ehtameerika pillid nagu dobro (Indrek Vainu), bandžo (Raivo Tihhanov) ja pedal-steel (Tõnu Timm). Kodust atmosfääri suurendavad sageli vahele pikitud tuttavad eestikeelsed laulusõnad.
JOOSEP SANG