Kihnu meremeeste laul
Siis purjudes oli meitel lust,
kui kõveras oli laevamast.
Maal igaüks läeb puhkama,
peab madrus masti ronima.
Kas olgu torm ehk pime öö,
vaat`mastis seal on ikka töö.
Üks madrus, kurivaim, kukkus vette,
ei teda saa sealt enam kätte.
Ei seal pole hauaandijat
ega kirikaial kandijat.
Seal havid haua annavad
ja särjed särki säravad.
Ja särjed särki säravad
ja kiisad kelmid kiidavad.
Et madrus kurivaim kukkus vette,
ei teda saa sealt enam kätte. |
