Rahvalaul


Kõnnin mööda, tuul on vaga,
kätte jõudnud pime öö.
Kõik maailma inimesed
puhkvad päeva väsimust.

Ainult mere kaldal kõnnib
kurvalt kaunis neiuke.
Pisar kahvatanud palgel,
vaatab kaugel merele.

Meri, meri, enne olid
sina armas minule,
aga nüüd on kole, kole,
kuidas sina kohid minu kõrvades.

Sest ma olen aru saanud,
et see laev on hukka läind
ja minu kallim otsa saanud,
kõik minu lootus nurja läind.