Kuuldud Kaljo Veervaldilt Virumaalt,
ka Kihnust Siina Saarelt
Küll santsu saab merimies neidude seas,
kui oli tema noores ja õitsevas eas.
Kui raha on taskus ja lustilik meel,
mida laulab üks neiukene merimehel veel.
Kui merele sõuad, siis sebi ja rebi, niikaua,
kuni Kattegati väinast saad läbi.
Säält eemalt ju paistavad Hamburgi suitsud
ja Hamburgi neiud on sillal kui kuitsud.
Vaata neidudele hüüame suure hurraa,
oh tere, oh tere, sina neidude maa.
Ja rääkida oskab üks merimies heast,
et kurbtus peab kaduma neidude seast.
Sääl klaveril mängib nii ilusti Klaara
ja tantsima kutsub mind armastav Veera.
Ei tantsi ma enam, vaid lahkun ja läen,
võib-olla, et mässava merele jään.
Sääl kannavad tuuledja tormide jõud
ja teadmata kõigil on merimehe haud.
Ei õitse sääl lilled, ei laula sääl lind,
ei päikese sära ei rõõmusta mind. |
