Viis: trad.
Sõnad: H.Käo
Ma ikka tunnen vahel, et nähtamatu ahel
see on linna külge kinnitanud mind.
Siin igal majal number, näod tuhanded mu ümber,
kuid ikka ihuüksi tunnen end. Veel kord, veel kord, (veel kord,)
endalt heita linna ahelad,
veel kord, veel kord, (veel kord,)
veel kord mängida puhtal noorusmaal. Nii kivised seal põllud, et kivi kivi õlul,
sealt saadud leib on kõigest magusam.
Nii sinine seal meri, täis päiksevalgusteri,
suur õnn, kui sellest kõigest osa saan. Veel kord, veel kord, (veel kord,)... Seal pääsukeste tiivad mul une silmist viivad,
kui ma värskeil heintel ärkan hommikul.
Joon külma piima kaevul, kass vaatab, nägu naerul
ja ta pilgus helgib kaval kassikuld. Veel kord, veel kord, (veel kord,)... Kuid aastad läevad üha ja lõppu pole näha.
Ma jalgupidi kinni asfaldis.
On müürid vihmast mäijad ja puud kui leinapärjad
ja minu hing kui mõranend karniis. Veel kord, veel kord, (veel kord,)... |
