Viis: H.Williams
Sõnad: H.Käo
Näe, aknaklaasil hõbedased roosid
ja väljas langeb hõbevalget lund.
On alpikanne täis kõik nõud ja vaasid,
sest käes on meie hõbepulma tund. Pulmapäev meil oli südatalvel,
siis jäätusid kõik rohked silmaveed.
Siiamaani oleme nüüd valvel,
et voolama ei pääseks jälle need. On pisiasjust kokku pandud elu.
Neist rõõmu tundma tuleb õppida.
Sest kord läeb meelest iga vaev ja valu
ning väsimusega peab leppima. Pulmapäev meil oli südatalvel... On hõbedat ka sinu juustemeres,
ja halle karvu minu habemes
kuid-jääkristalle veel ei ole veres,
ei ole tuimust veel me tegudes. Pulmapäev meil oli südatalvel... |
