M. Reinolds / P. Tooma

Väiksed kastid linnaserval.
Väiksed kastid tehtud tiki-taki.
Väiksed kastid linna serval.
Neil on kõigil nägu üks.

Siin on pruun ja seal on valge.
Mõni hoopis helekollane,
kuid nad kõik on tehtud tiki-taki
ja neil ongi nägu üks.

Isad emad majakestes,
kõik nad käisid ülikoolides,
kus nad pandi kastidesse,
et neil oleks nägu üks.

Üks direktor teine doktor,
kolmas tuntud peainsener.
Ja nad kõik on tehtud tiki-taki
ja neil ongi nägu üks.

Kõik nad loevad jutunurka.
Välgumihkel üle kullatud.
Kodus seitse nailonsärki,
tsellofaani pakitud.

Neil on saunad keset metsa,
kuldse päikse all nad elavad.
Rohu eest ja külma vastu,
resoluutselt võitlevad.

Veel on kõigil mitu lipsu,
põuetaskus elukindlustus.
Kõik nad kasvatavad lapsi -
koolis tarvis kuulekus.

Lapsed näevad palju vaeva,
kuni uksed avab ülikool.
Seal nad kaovad kastidesse,
joondu, valvel, parem pool.

Peale kooli omavahel
spetsialistid abielluvad.
Palju õnne, poisipõnne,
orav rattas kiirustab.