Rahvalik
Kaugel sinust ja kodumaast
karmil lahinguteel.
Kaugel sinust ja noorusraast
olen võitlemas veel.
Oota kallis, oh oota sa,
kevad lohutab sind,
millal tulen, ei tea ju ma,
seob võitlus veel mind.
Kui kevad kord õisi toob
ja haljendab aas.
Tuju rindelgi uueks loob,
laulan armsamal ma.
Oota kallis, oh oota sa,
kevad lohutab sind,
millal tulen, ei tea ju ma,
seob võitlus veel mind.
Kord olin ma õnnelik,
siis kui kohtasin sind.
Sa olid nii lapselik
ja sa meeldisid mul.
Anna andeks sa minule,
et kord armastasin sind,
anna andeks sa minule,
teist kord enam ei tee.
Olen punkris või rünnakul,
ikka meenud sa mul,
saabub lahingu vahetund -
jälle laulan ma sul.
Oota kallis, oh oota sa,
kaugelt tervitan sind,
millal tulen, ei tea ju ma,
seob võitlus veel mind.
Kui kord väsivad vaenuväed
ja kui meile jääb võit.
Saabub siis helge õnnepäev,
algab koju meil sõit.
Sinu juurde siis lendan ma,
iial enam ei läe.
Õnne naudin koos sinuga
ja su juurde ma jään. |
