Viis: V.Toomemets
Sõnad: H.Runnel


Üks naine lehmaga läks üle mäe,
tal lambad ohelikkupidi teises käes,
ning sääred paljad, kriimulised tal,
ja lapsepõnnid aiaväraval.
Ja lapsepõnnid aiaväraval,
üks naine lehmaga läks üle mäe.

Siis laante tagant kostis rongi huik,
siis üle kõrge taeva lendas valge luik,
siis lehm nii laisalt, raskelt järel käis,
et süda pilgeni sai nukrust täis....
Et süda pilgeni sai nukrust täis
ja laante tagant kostis rongi huik.

Üks naine lehmaga läks üle mäe.
Nii aastaid läks, nii läheb iga päev.
Ja tõusku luik või tähelaev,
ei unune see lihtne maine vaev.
Ja tõusku luik või tähelaev,
üks naine lehmaga läks üle mäe.