Rahvalik
Need lilled õitsvad aasa peal
sel lahkel lehekuu
ja puude okstel õiskamas
on laulmas linnu suu.
Õrn kevade, miks petsid sa
need lilled õitsema
ja läksid mööda rutuga,
nüüd peavad nad närtsima.
Üks lilleke on närtsinud,
mis õitses kenasti,
üks laululind on vaikinud,
kes laulis rõõmsasti.
Nüüd närtsinud on neiuke
sel armu kevadel,
kes petetud sai armule,
truu kindlalt südamest. |
