Viis: trad.
Sõnad: I.Volkov
Ta on vana ja väsinud mees
ja üksindus on tema silmade sees,
vaid noorust ta meenutab veel,
see eluvaimu hoiab tal sees.
Ta seisis kui isa mu teel,
kui läksin, el natuke tantsida veel.
Ma nägin ta silmi, mis küsisid vaid,
miks tänane noorus nii alla on käind. Ta on vana ja väsinud mees... Kord raadios kõneles ta -
me kõik olnud noored, neid mõistma ma pean.
Kui suudlemas tänaval kedagi näeb,
ta ohkab, miks noorus küll käest nõnda läeb. Ta on vana ja väsinud mees... Ja plaate ta ostis kord poest,
et kuulata seda, mis praegu on moes.
Ta lukustas ukse, et keegi ei näeks
ja ohkas, miks aeg nõnda kiiresti läeb. |
