Muhu meremeeste laul
Puhub tuul ja tolmupilved lendvad,
päikest pimestab üks piksepilv.
Mühab meri, laintel laevu kandvad,
merimiest ei kohuta see ilm.
Julgelt astuvad nad laevast luupi,
sirgel sihil sõitvad sadama.
Sadam, kuhu julged mehed sõitvad,
kutsutakse Muhu-Kuivastu.
Kui nad sadamasse sisse sõitvad,
tervitab neid mitme neiu suu.
Teiste hulgast paistab mulle silma
neid, kes minule kord andis suud.
Suveajal käivad neiud linnas,
suveriides nii kui moodus on.
Aga siinsed Muhu saare neiud,
neil nabaaugust saati lahti rind.
Jupka vaevalt kintsud kinni katab,
pead neil ehib kübar sulgine.
Tema järel noorte meeste karjad,
kompvekikott käevardas vakane. |
